1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d)
Haapsalu Põhikool. Mart Pett (arvutiõpetaja, haridustehnoloog) ja Renee Pajuste (IT kasutajatugi, serverite haldus).

2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?
Õpilasi on koolis 550 ja töötajaid 90.  

3. Milline on digivaldkonna meeskond?
Koolijuht, haridustehnoloog, IT kasutajatugi-arvutitehnik

4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?
Tehnikasalong, Eesti Koolitehnika – riistvara koostööpartnerid
GT Tarkvara – Office'i tarkvara koostööpartner  
EENet – serveris asub kooli koduleht
Telia – andmeside (internet)
Sivero – kooli valvesüsteemid
HITSA
Koolitööde AS

5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?
Koolis on 2 arvutiklassi. Ühes on 22 töökohta ja teises on 16 töökohta. Arvuteid on 145. Ligikaudu pooled neid on sülearvutid (1-2 aastat vanad) ja pooled on lauaarvutid (3-4 aastat vanad). Tahvelarvuteid on 27 (2 aastat vanad). Õpilaste ja õpetajate kasutuses oleva tehnika vanuses ja jõudluses olulisi erinevusi ei esine.

6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?
Dataprojektoreid on 30 (peaaegu igas klassis, pidevalt kasutuses). Dokumendikaameraid on 9 (kasutatakse pidevalt). Koolil on 4 Edison robotit ja 13 Bee-bot robotit. Tikkimismasinaid on 2 (10 aastat vanad ja suhteliselt väikese kasutusega)

7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?
Google Classroom, Moodle, Õpiveeb, Geogebra, Avita E-tund, AppInventor, lisaks palju erivaid äppe, mida õpetajad kasutavad.

8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?
Microsoft Office, eKool, Google Drive, Office365, dokumendihaldus Omniva, ASC tunniplaan, Koolikell, EHIS, kooli koduleht, facebook ja ajaveeb.

9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?
Koolis on 3 serverit - failiserver, võrguserver ja domeeniserver.

10. Milline on traadita andmeside olukord?
Wifi on olemas. 2 alamvõrku – õpetajad ja õpilased eraldi. 90% koolist on wifiga kaetud.

11. Milline on välise andmeside olukord?
Teenuseosutaja on Telia, kes pakub andmeside kiirust kuni 100 Mbit/s ülesse ja alla. Ühendus on piisav ja töökindel.

12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?
Juhtkond kasutab välist kõvaketast varukoopiate tegemiseks. Varukoopia tehakse kord kuus. 

13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?
Arvutiklassi sisekorraeeskiri on olemas. Kooli kodukorras üldised nõuded.

14. Kui suur on digivaldkonna eelarve? 
Kooli 2016. aasta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarve oli 24000€.

15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?
Raha on saadud vilistlaste annetustest ja nn. katuserahadest, mille eest on kooli ostetud tahvelarvutid ja robootikavahendeid.

16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?
Digivaldkonna praegune seisukord ja arengusuunad on kirjeldatud koolide digiküpsuse hindamisraamistikus Digipeegel.

17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?
Seoses plaanitava kooli renoveerimisega / uue koolimaja ehitamisega, ei ole mõtet praeguses koolimajas suuremaid muutusi teha. Näiteks pole otstarbekas ulatuslik võrguseadmete vahetus, mis tegelikult oleks vajalik. 

18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?
Oleme loonud digimeeskonna, kes üritab arendada ja täiendada olemasolevat digitaristut ja pakkuda õpilastele/õpetajatele kasutajatuge. 

25. novembril toimub koolituse "Õppeprotsessi juhtimine digiajastul" lõpuseminar. Selleks valmis meie esitlus.

Juba enne koolitusele, "Õppeprotsessi juhtimine digiajastul", asumist oli ainete lõimimise idee meil olemas.

Koolituse kahe esimese päeva tegevuste käigus jõudsime arusaamisele, et ei taha minna kergema vastupanu teed - tegeleda lihtsamini teostatava projektiga. Seega langes liisk 6.klasside lõiminguprojektile.

Meie projekti eesmärgiks oli lõimida 6.klasside aineid selliselt, et õpetajad teeksid koostööd, rakendaksid õppekavas olevaid teemasid ja kasutaksid digivahendit.

Meie meeskond jagas eelnevalt ained, mis omavahel lõimuda võiksid, gruppidesse. Tutvustasime ideed aineõpetajatele ning andsime neile aega mõttega/ideega harjuda. Meie üllatuseks hakkasid õpetajad mõtlema uues suunas, luues ise uued lõimuvate ainete grupid. Punktid õpetajatele!

Vajasime tekkinud gruppide ettevalmistööst ülevaadet ja seadsime sisse Google Drives Lõimingupäeviku. Grupid täitsid päevikut vastavalt kooskäimistele või täiendasid individuaalselt, sest tekkinud ideed sai kohe kirja panna ja Drive annab hea võimaluse materjali koheseks teistega jagamiseks. Lõimingupäevikutest saime meie meeskonnaga ülevaate, milline grupp on esimesena valmis oma projekti läbi viima.

Aegajalt vestlesime ka gruppidega. Esimese probleemina tõdesime, et me ei mõistagi üheselt sõna "lõiming". Arutelu kaudu jõudsime arusaamisele, mida meie ootame ja mida õpetajad tegema peavad. Meeskonnaliikmed osalesid aegajalt ka grupi koosolekutel, aidates lahendada tekkinud murekohti, suunates ning juhendades. Toetus ja tugi olemas. Punktid meeskonnale.

Neljapäev, 10. november. Toimus 6.a klassi ainete lõiminguprojekt "Põld". Lõimusid ajalugu, matemaatika, loodusõpetus, kirjandus ja muusika. Projekti juhtisid aineõpetajad koos.

Kogu projektipäeva jooksul oli klassi seinal esitlus, mis  suunas järgmiste tegevuste juurde. Õpilastele tutvustati ajakava ja tegevusi. 

Projektipäeval olid rakendatud erinevad tegevused: ajaloos oli eelnevalt tutvutud põlluharimise ajalooga ning tunnis oli kordamiseks kasutusel Kahoot; loodusõpetuses otsiti infot erinevate põllukultuuride kohta ja kogutud materjalidest valmisid Padletis esitlused, mis hiljem kogu klassile ette kanti; matemaatika osas leiti põllukultuuride  kasutusele võtmise aastad (nii Eestis kui maailmas) ning järjestati need ajateljel; kirjanduse raames tegeleti rahavalaulu ja algriimiga; muusika tunni osas aranžeeriti rahvalaulu.

Õppekavaga seosed (oodatavad õpitulemused):

• Ajalugu: Põlluharimise algus ja levimine (õpilane teab miks ja millistes piirkondades sai alguse põlluharimine)
• Loodusõpetus: Põllukultuurid (õpilane tunneb erinevaid põllukultuure ja nende kasutamiseesmärke)
• Matemaatika: Arvude järjestamine ajateljel (õpilane järjestab naturaalarve)
• Kirjandus: Luuleteksti tõlgendamine (õpilane teab regivärsi/rahvalaulu olemust)
• Muusika: Regilaul. Omalooming (õpilane julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalistes kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes)

Projektipäeval kasutati tahvelarvuteid, millega loeti QR koode, otsiti infot ja tehti esitlused Padletis. Ka õpilaste tagasiside lisati oma põllukultuuri Padleti seinale.
Õpilased  jaotati rühmadesse QR koodidega, mis õpetaja õpilastele jagas. Iga rühm sai koodilt oma põllukultuuri, mille kohta hakati infot otsima vastavalt ette antud küsimustele. Õpilasi suunati rühmasisesele tööjaotusele, et ratsionaalsemalt aega kasutada.
Kõik grupid tutvustasid oma Padletit kasutades uuritud kultuuri ka teistele. Väheseks jäi esitluse kriteeriumite tutvustamine, millest tingituna loeti teaduslikku teksti vigaselt. 
QR koodi kaudu jõuti infoni, kust leiti oma kultuuri kasutusele võtmine Eestis ja maailmas. Saadud info kirjutati lehtedele ning märgiti ajateljele. Õpilased pidid aru saama infost, kas märgitud olid aastad või mitu aastat tagasi kultuuri kasutama hakati. Ühiselt kontrolliti tulemused üle ja arutleti vigade üle.
Kirjanduse ja muusika lõimimiseks koondati rühmad kahekaupa nii, et igas grupis oleks vähemalt üks muusikas tugev õpilane. Õpetajad tutvustasid rahvalaulu, algriimi eripära. Kolm tüdrukut laulsid valitud laulu ette. Järgnevalt said õpilased ülesande aranžeerida üks salm. Rühmad esitasid oma salmid kasutates rütmi toetamiseks kehapilli.  Lõpetuseks asus õpetaja eeslaulja rolli ja õpilased olid koori osas ning lauldi ühiselt veel kord rahvalaulu.
​
Päeva lõpus lisasid õpilased oma Padleti seinale tagasiside vastused, mille õpetaja hiljem ühisele seinale koondas . 

Tagasiside õpetajatelt.

• Kahoot õnnestus. 
• QR koodidega rühmadesse jagamine oli sobiv.
• Padleti seinad teemakohaselt ette valmistatud (igale kultuurile sobiv taust).
• Tahvelarvuti ja Padleti kasutamisel vajasid abi üksikud.
• Esitluse kriteeriumid oleks vajanud konkreetsemat tutvustamist.
• Ajateljele info leidmine QR koodidena hoidis kokku infootsingu aega.
• Ajatelje füüsiline koostamine oli hea vaheldus valdavalt istudes toimunud rühmatööle.
• Regilaulu tutvustamisel oleks võinud kuulata laulu rahvalauliku esituses (plaadilt, Youtubest).
• Omaloomingu osas võinuks rohkem rõhutada salmide erinevust, leida mõte, kuidas võiks laulda/esitada.
• Õpilaste tagaside saamise võimalus oleks võinud olla selline, kust saaks hiljem ühise kokkuvõtte (nt Google Form).

Õpetajad märkasid, et järgnevates ainetundides on vaja tegeleda läbitud teemaga, tehes järeltegevustena vigade/eksimuste parandamise/täpsustamisega.

Tagasiside õpilastelt.
Vastused on Padletitest kokku korjatud ja läbi Google Formi koondatud.
12 õpilast 18-st said aru, et lõimitud olid viis õppeainet: ajalugu, loodusõpetus, matemaatika, muusika ja kirjandus.
Uute teadmiste omandamise osas märgiti uusi teadmisi uuritud põllukultuuri kohta, rühmatöö tegemise oskust.
Meeldivamateks tööviisideks märgiti laulu aranžeerimist ja rühmatööd. Kahoot ja info otsimine olid ära märgitud.
Muutused, mis järgmisel korral olla võiksid, olid kahetised: oli neid, kes oleks tahtnud laulu rohkem, aga ka neid, kes ütlesid, et laulu poleks vajagi. Õpilased oleksid soovinud rohkem mängulisi tegevusi, kas mängides või ise mängu luues. Muudatustena märgiti ka teiste ainete lõimimist ning huvitavamat teemat.

Kogu projektipäev on salvestatud ja meil on võimalus tegevusi analüüsida. 

KOKKUVÕTTEKS
Meie meeskonnana oleme rahul, et eesmärgid said täidetud: lõimunud õppeaineid oli ühes projektis viis; rakendati õppekavas olevaid teemasid ja kasutusel olid digivahendid - Google Drive õpetajate koostöövahendina, Padlet õpilaste koostöövahendina, QR koodid ning tahvelarvutid.
Leidsime, et lahendust vajanud murekohad: tunniplaan, ruum, haridustehnoloogiline nõustamine, leidsid lahenduse. Gruppi peaks kogu ettevalmistusperioodi käigus olema kaasatud haridustehnoloog, sest nii mõnigi tegevus oleks võinud digivahendit kasutades efektsemat rakendust saada (taimer, gruppide loomine).

Meie projekt on jätkusuutlik. Käesoleval õppeaastal on plaanis veel teistegi ainete lõimimine. Järgmisel aastal püüame projekti korrata ning tulevikus kirjutada lõiminguprojektid õppekavasse.

Esmaspäeval, 14.novembril tegid lõimingutunnist kokkuvõtte aineõpetajad. Igaüks avaldas mõtteid toimunust, leiti plusse ja miinuseid. Õpetajad hindasid lõimingu õnnestunuks, kuigi püsivalt pole valmis sellisel viisil lõimima. Oma mõtted täpsemalt pannakse kirja lõimingupäevikusse.

Kolmapäeval, 16.novembril koondasid oma mõtted koolitusel osalevad meeskonnaliikmed. Arutasime läbi, mida kokkuvõtvasse blogipostitusse kirjutada ning kuidas üles ehitada lõpuseminari esitlus.

Eile 3., 4. ja 5.tunni ajal toimus meie projekt 6.klassi ainete lõimimisest. 6.a klassi aineõpetajad : matemaatika, ajalugu, loodusõpetus, kirjandus ja muusika tegid ühise projekti. Teemaks "Põld".
Täpsema tutvustuse teeme 18. novembriks, aga esimene pilguheit väikese galeriina. Fotode autor on Ülle Lobjakas.

Homme saab teoks 6.klassi ainete lõiminguprojekt "Põld". Täna vaatasid aineõpetajad veel kord üle ülesanded, tegevused ja vahendid. Kontrolliti üle kõik digiga seotud ülesanded, tehti vastavad muudatused ja parandused. Ootame põnevusega homset.

Täna külastasid meie kooli Haapsalu linna koolide direktorid ja linna haridusjuhid. Oma projekti tutvustamiseks panime külalised mängima vaikusemängu, mille kaudu tuli valgetest paberitükkidest pusle kokku panna. Ümber pööratuna saadi flaier.

Külalised said kasutada kooli tahvelarvuteid ning nendega lugeda QR koodi, mis juhatas meie blogini. Rääkisime oma lõiminguprojektist lähemalt. Blogi ja kogu veebileht äratas huvi meie tegemiste vastu ning nii mõnigi külaline lubasid blogiga rohkem tutvuda.
​See kord siis sedamoodi saba kergitatud.

26.oktoobril toimus Tallinna  Reaalkoolis IKT sügiskonverentsil "Digitaalselt aktiivne kool"
Soovime õnne meiega koos käesoleval koolitusel osalevatele koolidele, kes tunnistati pronkstaseme väärilisteks.
Palju õnne Ridala Põhikoolile ja Taebla Gümnaasiumile!

Vaheajal on aega rohkem. Heitsime pilgu ka teiste koolide blogidele. Leidsime endale hetkel kasuliku Lõimingukogumiku Vormsi kooli blogist. Ka mõned veebipõhised vahendid tundusid katsetamist väärt olevad. Head ideed võtame kohe kasutusse. 

Blogi ülesehitus on loogiline ja arusaadav. Kujundus on lihtne, värvivalik sobilik. Meeldis see, et taust sisaldab endas kooli logo. Valgel taustal on teksti hea lugeda.Esialgu tundus, et teksti on palju, kuid pildid ja videod väga hästi illustreerivad meeskonna tööd ja toetavad teksti. Illustratiivset materjali ja teksti on piisavalt.
Blogi on nõuetekohaselt üles ehitatud. Meeskonna rubriigis saab põgusalt tutvuda ka Haapsalu Põhikooliga. Meeskonna tutvustusest saab välja lugeda meeskonna positiivset suhtumist digimaailma ja nende valmisolekut uuteks väljakutseteks selles valdkonnas. 
Eesmärgid on selgelt sõnastatud, kuigi nad võiksid olla konkreetsemad. Ootused on samuti kirjas.
Blogis on olemas kooli mitme eelneva aasta edulugu/innovatsioonilugu, mis koos piltidega ja videoga annab ülevaate tehtud tööst. Tore oli see, et iga tegevus oli lahti seletatud. Seda oli väga huvitav lugeda.
​